Kuus kuud imelist armastust!

Esiteks: Imeilusat neljandat adventi! Loodan, et teil tulevad kaunid jõulud ja lõbus aastavahetus.

Teiseks : MU BEIBEEEEEEE SAI JUBA POOLE AASTASEKS!!!! <3

Jah nii ongi, beibää on juba poole aastane. Alles see oli, kui ta sai ühe kuuseks ja nüüd on ta juba nii suur, et ma ei tohi enam tema kohta beebigi öelda, minu jaoks jääb ta ikka beebiks. Ometigi on ta juba nagu päris inimene, keerab, roomab, istub ühe kannika peal, sööb juba suurte laste toitu ja teeb indiaanikisa üle terve korteri. Uskumatu, aga tõsi, ta pole üldse enam abitu titt.. kui temast välja ei tehta, siis tuleb järgi ja kriimustab, hammustab, oma hambutu suuga, või siis lihtsalt torkab oma pisikesed teravad näpud silma. Hommikuti on kindel laks, kui välja ei tee, siis saad jalaga näkku või surub ta oma kondised varbad ribidesse. Muidu on ta maailma kõige tublim laps, kui ma nüüd see nädal koolis olin, siis ta oli alguses ainult vanaisaga ja kuna ma olen ta päris ära hellitanud, siis Marii vanaisa lausa kartis natukene( loe: oli kabuhirmul), kuidas ta hakkama saab, aga Marii käitus nagu ingel ja nii terve nädala :) Mina sain ilusti koolis käidud ja sellega on sama lugu, alles ma läksin ja kohekohe on esimene semester läbi, jaanuaris ainult kaks eksamit ja vsjooo, loodame, et need lähevad hästi, olen ju oma pisile suureks eeskujuks ja tema mind seda kõike tegema motiveeribki, sest ütleme nii, et kõige kergem see ei ole: kasvatada oma printsessi ja õppida. Ma püüan tasakaalu hoida, aga esikohal on siiski Rosinake : ) 

Panen kuue kuusest beibest pilte ka. 

Peagi kirjutan jõuludest ja aastavahetusest, need on ju tibinal esimesed : ) 

Seni hoidke pöidlaid, et lumi jõuluks maha tuleks :)

TSAO  

Viiene : )

Marii sai vahepeal viie kuuseks, uskumatu, kuhu see aeg küll kaob! Enne ma ei pannudki tähele, et aeg nii kiiretsi läheb, nüüd aga , kui vaatan, kuidas Marii kasvab, siis hoia ja keela, aga aeg lendab koos temaga hüpersuper helikiirusel. 

Käisime arsti juures ka. Mu pontšik kaalub juba pea kümme kilo, no 800 g jääb veel puudu, aga ta on ka päris pikk, 72 cm juba. 

Marii on juba nii suur ja tugevenda arust, et ta piinab Nääbsukest. :) Kiisu tuleb uurima, et mida see Marii ukerdab keset päeva põrandal ja kohe kasutab Marii võimalust ja siis hakkab Nääbsu vatti saama :) Õnneks Nääbsu kurjaks ei saa ja laseb rahus Mariil kõik karvad ära kitkuda :)

Muidu, kui see kassi piinamine välja jätta, on Marii väga tubli. Muudkui jutustab päevast päeva, roomab, ainult tagurpidi või kellaseieri moodi, ajab end muudkui istuli, vähemalt üritab ja no muidugi annab ta mulle päevast päeva tegevust, et ma üldse ei jõuaks õppida. Aga küllap me koos hakkama saame. Hambaid mu pisikesel hambutul veel ei ole ja tervet ööd ta mul ka veel magada ei lase, aga nende pisikeste agade kõrval on ta maailma kõige kallim. Ma ei oleks kunagi arvanud, et ma võin kedagi nii nii palju armastada ja et keegi võib mind nõnda palju armastada. Kui ma olen ära olnud pika päeva, mida ikka kooli tõttu ette tuleb, siis koju tulles ta naeratab mulle ja sirutab oma  tibatillukesed käed minu poole. Ma krahman ta sülle ja ta paneb oma  pea mulle õlale just nagu kallistades. No tuleb ka ette kordi, kui ta lihtsalt plätsida ja näpistada tahb, tujukas preili nagu ta mul on, aga siis ta saab aru, et nii ei tohi ja teeb paipai ja vaatab sulle silma. Marii teiseks ohvriks on tädi Nupsu, sest tema saab kõige rohkem näpistada ja plätsida. Samas on aga ka tädi Nupsu ainuke, kellele Marii keelt näitab. Mdea , mis kana neil omavahel kitkuda on. 

Vahepeal sadas maha esimene lumi, minu printsessi jaoks. Käisime seda vaatamas ja no Marii mitte ei saanud aru, mille kuradi pärast väljas nii valge kõik on ... aga talle täitsa meeldis.

Mõni mees väärib nimetus ISA, mõni mitte.

Minu isa- ta on alati olemas, ta kuulab, annab nõu, teeb koguaeg nalja, kuigi vahel ei taju keegi tema nalju, vahel ei saa meiegi neist aru. Sellegi poolest hoiab ta alati tuju üleval. Ta on kalafänn ja ühtegi ülekannet spordis,  kus venelased osalevad, ei jäta ta vaatamata, sellega kaasneb muidugi palju kisa, ropendamist ja võidu puhul ehk pisut ka naiselikke võiduhõiskeid. Mina ja Maret oleme oma issi printsessid ja ta hoib meid ning meie teda. Markol elu nii roosiline pole, aga oleks imelik ka kui isa kohtleks teda kui printsessi, nende suhet iseloomustab pigem Simpsonitest Homer ja Bart. okeiokei mitte nii hull. 

Ühesõnaga on mul maailma parim paps ja mis veelgi olulisem ta on maailma parim vanaisa mu pisikesele kullakamakale  :) Isadepäeval käisin kodus ka oma issile ja Marii vanaisale õnne soovimas, kinkisime talle perepiltidega kalendri ja muud head ja paremat.  

Õhtul tulime oma koju tagasi, et Marii issile ka isadeäevaks kingitus tuua. Oli nähe , et Marii igatses issit väga, ta ei suutnud talt pilku pöörata. Iga kord kui Rauno koju tuleb, siis Marii vaatab teda nagu mingit ilmaime, ta tahab temaga mängida, tema lolle nägusid vahtida, tema nägu plätsida, lihtsalt tema süles istuda. 

Aga jah kinkisime Raunole ühe pildiraami, kus olid tibu jalajäljed ja pilt :)

mamma ja papa juures.

Kuna Marii issi on koguaeg ( ma mõtlen selle sõna kõige otsesemas tähenduses, tõesti KOGUAEG) ära, siis me otsustasime see kord vanaema ja vanaisa ja tädi ja onu juurde varem tulla, et ma saaksin õppida ja puhata enne kui nädalakeseks jlle kooli lähen. Mariile väga meeldib siin, sest kui muidu tapeab koguaeg minu lolli lõusta vahtima, siis siin on neid inimesi, kes teda kallistada,musitada, hüpitada ja temaga mängida tahavad niinii palju. Nojaaa , siis ma kasutan võimalust , et veidi puhata, sest eks pisike nõuab palju aega ja tähelepanu iga päev.
Reede hommikul tegime üllatuse , tulime ilma ette teatamata. : ) Õhtul käisime kala püüdmas ja saime kokku kolm kala, nommnomm. Mariid erutab kalapüük nõnda palju, et nii kui autosse istus jäi magama ja ei ärganud enne kui jlle kodus olime. 
Täna käisime vanaisaga jalutamas, et vanaema saaks puhata paar tunnikest, tal on praegu pikad päevad tööl. Võtsime pampsiku ja tegime siis kolme tunnise ringi, tõime kuskilt pärapõrgust sibulaõunu ja nautisime viimaseid päiksepaistelisi ilmasid. 


nb! Tädi nupsul on nii ilusad küüned, mida ma kadesta ja mida Mariile väga lutsutada meeldiks, kui tädi nupsu lubaks .

Ma olen tagasi... oooops meie oleme tagasi !

No tere! Ma olen püüdnud pikalt, pikalt blogida Mariist, meie elust, koolist ja kõigest muust, aga lihtsalt pole aega olnud. Aga nüüd püüan ma selle asja käsile võtta ja alustan uuesti blogimist. Ma ei hakka rääkima algusest , sest seda juttu tuleks niinii palju. Ma alustan praegusest.
Marii saab viie päeva pärast nelja kuuseks. Ta kaalub 7,3 kg ( seda on rohkem, kui ma kanda jaksan) ja on 66,5 cm pikk.
Ta on mul jube andekas ja on juba nõnda palju asju ära õppinud ja seda kõike vaid nelja kuuga. Ta naerab häälega, ta hoiab pead, ta keerab üht ja teistpidi, ta roomab selja peal ja teeb ringe nagu mõni breikar, ta peidab end tihti tekikese alla ja kindlasti oskab ta veel ja veel asju , mida ma siin kohal ei märka välja tuua. Ta on meil hirmus kaval ka, sest ta on taibanud, et kui ma teda riidesse panen , siis tuleb end uuesti täis kakada, siis ma võtan ta riidest lahti. Jap ta vihkab riideid ja riidesse panmist, väike nudist mul :3
Kui ma alguses arvasin, et elu beebiga on lust ja lillepidu. Ah , mis need beebid ikka teevad söövad, magavad ja kakavad ( okeiokei nii naiivne ma ka ei olnud, aga enamvähem) , aga tegelikult oli  ja on kõik hoopis teistmoodi, Marii teab päris hästi kuidas oma tahtmist saada ja kui ei saa heaga , siis kiljub ja karjub ta nii , et naabrid kindlasti arvavad juba , et meil siin iga päev tapetakse kedagi : )

Aga , mis kõige tähtsam, ma olen selle nelja kuuga aru saanud, et minu sisse mahu niinii palju armastust kellegi teise vastu. Mis kõige tähtsam see armastus aina kasvab , kuigi ta kiljub ja kakab ja oksendab mu peale seitse korda päevas, piisab vaid ühest naeratusest ja sellest, et ta oma pisikesed näpud mulle ninna torkab, kui ma tast välja ei tee hommikul ja ma sulan jlle ja olen unustanud, kuidas ta eelmisel õhtul kiljus. Jah ma armastan oma pisikest tema imetillukestest varvastest tema kiilaneva pealaeni välja :3

Ma ei hakka kohe pilte siia lahmima.. aga panen kaks video, sellest kuidas ta keerab (ahja ta on unustanud, kuidas tagasi keerata ja kui ta siis tahab tagasi keerata , siis ta hakkab kiljuma ja  ma pean minema ja ta tagasi sellili keerama ) ja siis teine video, kuidas mu lollid hääled teda lõbustavad.

olgu ma püüan nüüd siis tihedamalt kirjutada ja Marii, enda ja meie tegemistest teada anda :)

Tsaoooooo .

Hiiumaal...

Käisin kodus puhkamas ja siis pidin tagasi tulema, sest arstitädi tahtis mind näha ja pisikest ka. Läksime siis arsti juurde ja kõik on korras, pisikesega isegi ülimalt hästi :D Mul on kahjuks veres rauda vähe, aga see pidi olema tavaline ja rohuga pidi kõik jlle korda saama : ) Nii et ei ole mõtet paanitseda .. Peale seda aga tuli pakkumine " sõidame hiiumaale ja teeme üllatuse" mõeldud tehtud !! :D Reedel kella kolme aeg algas sõit ja no see tee oli pikem kui ma mäletasin ... viimati olin ma seal ehk seitse aastat tagasi :D Aga peale pikka ja tüütut sõitu praamiga jõudsimegi kohale .. oh seda rõõmu, nii hea oli kõiki näha. Ja Eleri nägu - ahhh nii ehmunud , natuke aega saunas ja siis tuppa. Suitutatud kala, tädi tehtud hapukurgid ja juttu pooleööni .. nii mõnus. Laupäeval oli pisikesel kalamehel sünnipäev ja oii seda möllu ja pidu - väsitasin end päris korralikult ära , aga ega ma siis alla ei andnud, koju ja grillima : ) ja järsku avastasime, et mingi loomaaed on tagahoovis.
Õhtul jlle pajatasime poole ööni ja siis kobisime voodisse. :) Ega pühapäevgi mingi puhkepäev olnud, mis reis see ilma kalapüügita oleks olnud, ilm oli täielik jama, külm tuul ja vihma tibas , aga riidesse nagu eskimo ja minek, sain isegi selle aasta esimesed kalad : ) a nooo nii külma ilmaga ei uju isegi suured kalad nii et ainult pisikestega me leppima pidimegi.
 Koju tagasi, asjad kokku ja oligi puhkus läbi, pidime tšautšau ütlema ja teele asuma, pikkpikk sõit koju, aga õhtul kodus ma olin. Lisaks hankisin endale kuskilt mingi kõhuviiruse, nii et magamisest ei tulnud midagi välja :S vaevlesin terve öö :/ 
Aga reis oli super ja kuna mul on ju puhkus, siis ei kavatse ma siia istuma jäääda, kohe kui midagi välja mõtlen , pakin asjad ja tegutsen :D Ja kohe kindlasti kavatsen ma peale juunit sinna tagasi minna : ) 
musi . 

KODUS... jlle kodus .

Puhkus võib alata. Oleks ma siis hullult tööd teinud v midagi sellist , ei kaugel sellest .. ma läksin tööle olude sunnil ja olen rahul, et selle valiku tegin, sest super seltskond, lihtne töö ja ei olnud üldse nii igav, kui praegu kodus passides. Ma lausa suren igavusse, aga nh see selleks.Töölt lahkudes tegime väikse peo ka Katikesega, tema ju läks ka minema, sõime kooke, jagasime kingitusi, lobisesime ja kallistasime... ma hakkan raudselt teist kõigist puudust tundma : )
Tulin oma koju , vanemate juurde, kohe pikaks ajaks. Käisin vanaemadel külas, teatris, juuksuris, ühesõnaga leidsin aega iseenda jaoks ja nh miks mitte ! Ma olen seda väärt : )  Neljapäeval pean jlle tagasi pealinna sõitma, pisikesega arstil käima ja muid probleeme lahendama hakkama. 

Aga mul on super toredad vanemad, nad toetavad mind ka siis kui ma olen maailma suurima lollusega hakkama saanud ja ootavad mind alati tagasi. Ma armastan neid kõigest hoolimata ♥ 

Mõned pildid enne, kui ma teatrisse jõudsin minna ja Maret mind kaameraga kiusas: 

 Igal pildil olen jlle kõver, see on vist lemmik poos mul ! :D