Aga mis siis juhtunud on ? Olen viimasel ajal palju mõelnud. Mõelnud, et kas need valikud, mis olen teinud, on õiged või mida ma üldse tahan. Tahan teha õigeid valikuid. Tahan anda endast parima, et kool lõpetada nii hästi kui võimalik. Tahan sisse saada ülikooli ja õppida seda, mis mulle meeldib. Tahan, et mu vanemad saaksid minu üle uhked olla. EiEi, ma ei käi koolis nende pärast, aga kui keegi tunneb mu üle uhkust, on see ju ometi hea tunne ja paneb edasi pingutama. Tahan olla oma sõbrannadele olemas, tahan neid toetada ja nii palju aega koos veeta kui võimalik. Vahel ma mõtlen sellele, mis saab edasi, kui me lähme erinevatesse koolidesse, me leiame uued tuttavad, vb ka sõbrad, uued huvid. Kas need viimased kuud koos ongi kõik ? Kas me käime veel koos väljas nii nagu praegu ? Kas me naerame ja ajame täiesti ajuvaba juttu ka sügisel ? - Ma tõesti loodan, et see on nii, aga ma ei saa lubada, sest ma arvan, et ma ei ole ainuke, kes on märganud seda, et juba praegu me kaugeneme üksteisest. On küll
veel märts, aga see aeg läheb nii ruttu. Nelja nädala pärast on mul
juba esimene eksam, mäletan veel eelmise aasta eksamit, ma tundsin surmahirmu, samal ajal kui teised olid rahulikud ja teadsid, et me saame hakkama. Me saimegi, aga see aasta on ju palju hullem, sest tuleb teha kolm eksamit ja mu hirm on ka kolmekordistunud. Eksamite kartus pole mu ainuke hirm, kardan, et kui teen valed valikud, siis mu edasine elu ei pruugi olla selline nagu ma soovin. Tahan teha õiged valikud ja olla kindel, et kui olen teinud otsuse, siis see
on just see, mis mind õnnelikuks teeb.
Uus algus ei tähenda vaid seda, et alustasin blogi kirjutamisega otsast , see tähendab seda, et andsin ühele poisile oma minevikust uue võimaluse ja ma püüan temaga uue alguse luua. Ma ei hakka valetama, see on raske. Sellist usaldust nagu varem oli ei suuda me ilmselt kunagi taastada. EiEi, ta on mulle kallis ja ma olen õnnelik temaga, aga samas on kogu aeg hirm ja tunne, et ta teeb mulle uuesti haiget. Ma soovin, et ta oleks muutunud, aga inimesed ei muutu ju üleöö ja ma ei saagi nõuda, et ta minu pärast seda teeks. Ta peab ise tahtma muutuda, kui ta tõesti hoolib minust ja sellest, et meie suhe püsiks. Hoolin sinust rohkem kui millestki
muust ! Sina tõid mu ellu päikse, mis oli juba ammu kadunud. Ütleks
sulle, et armastan sind, kuid see
sõnapaar on oma tõelise tähenduse kaotanud, seda loobitakse siia ja sinna,
seda tõsiselt mõtlemata.
Maarit.
No comments:
Post a Comment