Mõnikord on jooksmise kõige raskem osa jooksususside jalga panemine. Nii et lihtsalt tee seda. Michelle Weiner-Davis

Ma polegi vist rääkinud, et olen nüüd neli kuud juba jooksmas käinud. Mul ei ole kindlat rada ega aega, ma lähen lihtsalt ja jooksen, sest see vabaduse tunne on lihtsalt nii võimas. Mul on alati tunne nagu jookseks kõik mõtted mu peast välja ja ma lihtsalt naudin seda, ma ei teegi seda selleks, et " suveks saledaks" saada vms, ma tõesti lihtsalt naudin seda tunnet, mis mu keha ja mõtteid sel hetkel valdab, kuigi see "suveks saledaks" on selle asja pluss. Tavaliselt jooksen üksi, olen püüdnud kõik kaasa kaubelda, aga nemad ju ei taha tulla. Eile aga sain Vanti nõusse ja tema ju hakkas kohe alguses vinguma, et ei jaksa joosta, aga tuli ikkagi. Nii me siis jooksime, õigemini mina jooksin, tema lonkis ja pildistas mind ja säravat päikest !Oh teda küll . 

  








KUI HÄSTI VAATAD, SIIS NÄED NEIL PILTIDEL MIND ... PÄIKE SÄRAS MINUST EREDAMALT ^^

SEE VIIMANE PILT ON SIIN SELLEPÄRAST,  ET KULLAKENE AVASTAS, ET MA OLEN VÄIKSE MYga SARNANE ! OLEN VÕI ? EI JUUUUU .. MA TEEN TALLE VÄIKEST MYd ! :D 

Maarit

♥