Kirjutan , kirjutan, siis kustutan, ma pole leidnud seda kirjutamise motivatsiooni juba üle poole kuu ja ega praegugi mul seda ei ole. Vahepeal on nii palju juhtunud, käisime Kristo sünnipäeval, kes seal olid teavad, et see oli ülimalt lahe, kui mõned juhtumised välja jätta. Siis käisime veel jalkat vaatamas ja muidugi loomaaed, oleksin peaaegu unustanud... See pidi olema meeste päev, aga mind võeti kaasa, loodan , et keegi väga kurjaks ei saanud !?!?!? :D Igatahes need loomad ja kõik see muu - ülimalt lahe. Ja siis muidugi see kõige tähtsam- käin koolis ja tööl ka veel, eks see raske ole, koguaeg jooksen ja torman, isegi mu toakaaslane ütles juba mulle, et tark ei torma ! :) Aga kuidagi peab ju hakkama saama. No ja siis kui enne olin kindel, et ei taha oma musikallipaiga veel koos elada ega miskit, siis nüüd me oleme nagu üksteise külge liimitud või õigemini olen mina tema külge kleepunud. Me oleme hästihästi palju viimasel ajal koos, ma olen temaga õnnelik, rahulik ja tunnen end hästi, täpselt nagu kodus. Aga nüüd siis see probleem seoses selle uue kodu leidmisega :S Loodame parimat!! Ma igatsen kohutavalt kodu, aga ma ei oska veel öelda, kas ja millal ma sinna tagasi saan. Aga see ongi kõik ... muud erilist polegi :)